Raamat Nullpunkt
rääkis telefoniga. Kreete arvab, et ta ikka on seebakas tõesti. J
keelab teda, et ta vaiksemat võtaks, aga Kreete hoopis käratab
emale-
,,Ära hakka jälle ulguma, muud sa teha ei oska!" nii et ema võpataba
ja värisema hakkab.
Kreete läheb esikusse välisriideid selga panema. J keelab teda, et
aitab sellset ära jooksmistest- ise tekitas probleemi, tegele nüüd
sellega.
J arvab et võiks perena kokku istuda ja asjad selgeks rääkida ilma
ülepaisutatud emotsioonida, uksepaugutamisteta.
Kreete läheb lahkub. J jääb nutva emaga.
,,Aitäh kallis õeke, et sa Taist tagasi tulid ja me kodurahu elavdama
tõttasid."
Telefoni tuleb sõnum: ,,Aitäh. Zaiid." J vastab ,,Pole tänu väärt.
Johannes"
+26 Kreete lahkub kodunt-jättes ainult kirjakese-
,,See pere. See koht. See aeg.
See ei ole minu jaoks.
Nägemist."
Oleme vist suureks saanud ja lahku kasvanud. Kaks aastat on
üksteiset eemalolekuks pikk aeg ja piisav, et maailmavaated