olevat biseksuaalsed, kasutavat ajast-arust tehnikat, sh mängivat halva graafikaga arvutimänge ja kuulavat muusikat helikassettidelt või vinüülplaatidelt. Anti-emod on enamasti mõne väärtuseliselt sobimatu subkultuuri (nt hip-hop) esindajad aga sageli vastanduvad emodele ka ilma subkultuurilise suunitluseta kaaslased, kes ei saa neist aru või taha neist aru saada. On väidetud, et anti-emo käitumine vastab ise emo kirjeldusele, kuna kaldub samuti liigsesse emotsionaalsusesse, kui teemaks on emod. Sellest lähtuvalt oleks anti-emo emo-käitumise üks vormidest. Kriitika Emo-stereotüüpi on selle enesehävitusliku külje tõttu peetud aktsepteerimatuks ka täiskasvanud üldsuse poolt. On avaldatud arvamust, et emo olemine väljendab probleeme kasvatuses, perekonnas jne. Feministlikult positsioonilt on emo-bändide sõnumit peetud seksistlikuks, kuna objektiveerib naissoo esindajaid ning sunnib emo-kultuuriga seotud naisisikutele
melanhoolik, flegmaatik, mille teatud tänapäevaseks ja noorukite seas laialt levinud kombinatsiooniks seda pidada võib Antiemod: Anti-emo on inimene kellele ei meeldi emod. Neid häirib kas maailmapildi rikkumine üksikute kurvameelsete inimeste poolt, või nende osavõtmatus ühiskonnast. Nende kokkusobivuse näiteks võib tuua kokkusobimatuse kristluse ja satanismi/anti-kristluse vahel. On väidetud, et anti-emo käitumine vastab ise emo kirjeldusele, kuna kaldub samuti liigsesse emotsionaalsusesse, kui teemaks on emod. Sellest lähtuvalt oleks anti-emo emo-käitumise üks vormidest, kuid just nimelt, "oleks". Tegelikult pole anti-emodel emodega muud pistmist kui vaid see, et neile ei meeldi emod. Ajalugu: Emo sai enda algse vormi Washingtonis aastal 1985. Zanri algatajaks loetakse Guy Picottot ja Ian MacKaye'd. Nagu võiski arvata, levis uus asi USA-s ka teistesse linnadesse peale Washingtoni, kus osati hardcore punki hinnata. Uus värske suund, millel nimeks emo oli olemas ja sellega
annaabi.ee 
