Essee: Albert Camus "Katk"
nüüd huvitas neid ainult see mis teisigi, nende ideed olid kõige üldisemat
laadi.
Katku tippstaadiumis oli olukorda kirjeldatud tõelislt süngelt ja
muserdavalt. Staadionitele pandi telgid, kus saaks inimesi ravida. Inimesi
maeti juba öösiti, nad lihtsalt visati kraavidesse. Toiduvarud hakkasid
lõppema. Kohvikutes võis märgata silte, millel oli kirjas, et kohvi pole või
paluti kaasa võtta oma suhkur. Kahtlemata oli üks emotsionaalsematest
katkenditest see, kui Orthoni poja peal katsetatakse seerumit, kuid ta
sureb. Kirjeldatakse väga detailselt, kuidas laps võitleb oma elu nimel, ta
oigab ja nutab. Ta üritab kõigest väest ellu jääda, kuid see ei õnnestu. Sel
hetkel võis märgata ka Rieux’ murdumist, ta ei suuda sellist ebaõiglust
kannatada. Samuti oli üheks meeldejäävaks stseeniks see, kui ooperilaulja
suri laval keset esitust. See näitas elu karmi reaalsust – katk lihtsalt võtab