Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas nii füsioloogilisi, kognitiivseid kui ka käitumuslikke tasemeid. Tunnete ohjamise tõhusust saab mõjutada laps ise, aga ka teised inimesed ning seda läbi erinevate strateegiate põhjal. Sageli peetakse iseenesest mõistetavaks, et mõistus kontrollib inimese tundeid, kuid tegelikult juhivad teadmised emotsionaalseid reaktsioone oluliselt harvem, kui võis oodata. Emotsionaalsed reageeringud on sageli automaatsed. Mitmed emotsinaalseid reaktsioone reguleerivad sotsiaalsed normid. Kontroll tundeväljenduste üle saavutatakse enese jälgimise kaudu, mille abil saab laps teadlikumaks iseenese seisunditest ja meeleoludest. Täiskasvanud saab toetada emotsionaalse kontrolli arengut lapsel, suunates last oma kehas toimuvat ning oma käitumist jälgima. Vestlused lastega tema kogetud tunnetest ja tunnete tundmaõppimine toetavad enesejälgimise arengut. Laps õpib ka erinevaid toimetulekuviise.
välja, hinge ja keha vastuoluline liit, vastandite ühiskond (hea/halb, ülev/madal), ühiskonna kolm komponenti: kes palvetavad, kes töötavad, kes sõdivad, linnastumine muutis inimest: perering kahanes, tekkisid uued ühiskonnakihid. 15. M. Norberg ,,keskaeg" Rahvaarv kasvas kuni katkuni, inimesi indekseeriti isa nime järgi, naisi võis leida erinevadelt elualadelt, ülistati abielunaisi, feodaalses abielus ei olnud emotsinaalseid sidemeid, abielu majanduslik lepe kahe perekonna vahel, liiderdamist karistati leebelt, religioonil inimeste jaoks üsna tähtis osa. 16. Mis on gooti stiil? Sündinud Prantsusmaal, ,,gooti stiil" valdav 12-16 saj, nime saanud gootide hõimu järgi, eristatakse kolme etappi: varagootika 1140-1200, kõrggootika 1200- 1350, hilisgootika 1350-1525; sakraalne st kiriklik kunst, teravkaare ja roidvõlvide
annaabi.ee 
