Etenduse analüüs “Hea põhjatuule vastu”
Iseloom oli tal rahutu, ärritus üsna kiirelt, rääkis kiiresti. Liikumine sõltus tujust.
Tegelast ennast mängis ta pühendumusega ning süvenenult. Iseloom areneb ja muutub
etenduse kulgemisel.
Leo Leike (osatäitja Andres Mähar) on psühholoogia professor, kes on loomult
tasakaalukas, konkreetne, enamasti tõsine. Riietus on ühesugune: pruun ülikond,
mille pintsakut ta seljast ära võtab ning tagasi paneb. Liikumine on rahulik, vahest
ärev ja vihane, kui seletab midagi või loeb Emmilt saadud kirja ette jne. Kõneviis on
konkreetne. Jutt, mida räägib, on läbimõeldud. Tegelane on muutuv. Näidendi alguses
on ta üsna kinnine ja konkreetne, kuid lõpus räägib oma tunnetest väga avameelselt
ja emotsionaalselt.
Bernhard Rothner (osatäitja Jüri Lumiste) on tegelane, kes pole kordagi etenduse
ajal laval. Teda polnud füüsiliselt kohal, sest see polnud selles loos oluline, kuid tema
kirjutatud kiri Leole oli küllaltki tähtsa ja asjaolusid muutva sisuga.