Filosoofia materjale
eksisteerivad
paljutõotava või koguni hiilgava tuleviku eeldusel. Valitseb vältimatu kommertshuvi selle
vastu, mis on tulemas ja kes on järgmiste liikumiste tähtsad esindajad.
Kunst on jõudmud punkti, kust alates on olemas ainult muutused ilma arenguta, kus
kunstiloome mootorid võivad ainult kombineerida ja ümber kombineerida juba tuntud vorme
vastavalt sellele, millist kombinatsiooni kunstiväline surve parasjagu eelistama juhtub.
Kunstiajastu on ses mõttes emmendunud, et kunst ei suuda meid enam üllatada. 19. saj. peeti
maalikunsti arenevaks distsipliiniks: tõendiks sellest, et inimlikes asjades on progress
tõepoolest võimalik. Progress seisneb peamiselt optilises kopeerimises, maalijad omandasid
järjest peenemaid tehnikaid, et maalist saadav visuaalne kogemus oleks oma mõju poolest
samaväärne reaalsete objektide ja stseenide poolt tekitatud kogemusega. Üha kahanev distants