Kultuurigeograafia konspekt
5. Eesti maastike tulevikust- Palang, Alumäe,Kaur
Igas keeles on oma vaste maastikule ja seda vastet kasutatakse pisut isemoodi.
Tänapäeva teaduskirjanduses pööratakse üha rohkem tähelepanu inimese tegutsemisele maastikus. Maastikule saab
läheneda kolmest lähtekohast. Uurimine saab olla (loodus)teaduslik, rakenduslik või humanistlik (tabel 1). Üheks
võimaluseks maastikku defineerida on mõista seda kui objektide ja protsesside visuaalset summat antud kohas antud
ajahetkel (Emmelin 1996). Oluline on siinkohal rõhutada ajategurit. Teise lähenemisviisi põhjal saab maastikus
eristada kolme kihti: loodusmaastik, kultuurimaastik ning suunavad tegurid, mis suunavad nende mutusi. Inimene
muudab maastikke kiiremini kui loodus ise muutub. Me saame mineviku maastike rekonstrueerida võttes appi vanad
kaardid, fotod, kirjeldused. Siiski ei ole võimalik üheselt taastada. Euroopat on võimalik jagada viide etappi maastiku
muutuste ajaloos: 1) looduslik-eelajalooline maastik
annaabi.ee 
