kõige paremini tagab nende paiknemine ühel ja samal pooljuhtkiibil. Joon. 6.29. Elementaarne voolupeegel. Lihtsustatult võib voolupeegli tööpõhimõtet selgitada järgmiselt (joon. 6.29). Transistori VT1 baas ja kollektor on omavahel kokku ühendatud, mis muudab ta dioodiks. Etalonvool Ie tekitab selle transistori päripingestatud emittersiirdel pingelangu UBE1. Teise transistori VT2 emittersiirde pingelang UBE2 on transistoride emittersiirete rööpühenduse tõttu võrdne esimese transistori VT1 emittersiirde pingelanguga: UBE2= UBE1. Pinge transistori VT2 emittersiirdel UBE2 määrab VT2 läbiva voolu Iconst, mis ongi voolupeegli väljundvooluks. Kui mõlemad transistorid on identsed, siis Iconst = Ie. Kui nad ei ole identsed, siis sõltub väljundvool transistoride parameetritest (transistoride emittersiirete pindalade suhtest). Joonisel 6.30 a kujutatud voolupeeglis antakse tugivoolu I0 väärtus ette toiteallika E0 ja
Puhtal kujul fototüristori praktiliselt ei eksisteeri. Tavaliselt ainult optotüristori koosseisus. Valgustamisel seadise nendes kihtides, kuhu tungib valgus, tekivad footonite neeldumise tagajärjel vabad laengukandjad: elektronid ja augud. Vähemuslaengukandjad liiguvad türistori moodustavate ekvivalentsete transistoride p1n1p2 ja n2p2n1 emittersiirete juurde vähendades nende potentsiaaltõkke kõrgust. See põhjustab enamuslaengukandjate lisainjektsiooni emitteritest, mis tekitab seadisele langeva valgusvooga võrdelise fotovoolu I. Fototüritori vool on määratud võrrandiga: IA = (IKB0 + I)/(1 P n) Valgusvoo tugevnemisel suurenevad emittervoolu ülekandetegurid P ja n ja valgusvoo teataval väärtusel, mille korral nende summa saab võrdseks ühega, lülitab türistori sisse.
annaabi.ee 
