Nii saadud lülitust nimetatakse vastastakt lülituseks, sest ta töötab kahetaktilises reziimis, see tähendab kummagi õla transistorid juhivad sisendsignaali poolperioodide kaupa (vaheldumisi), see on võimsusvõimendi väljundastme tüüplülitus. Kui transistoridel on ühesugused tunnusjooned siis signaali puudumisel tekitab transistoride nõrk algvool (jõudevool) on nõrk ja pingelangud transistoridel võrdsed, siis pinge punktide m ja n vahel puudub, see tähendab emitterite ühenduspunktil on ühisjuhtme potensiaal. Koormust läbivad transistoride emittervoolud on seljuhul täpselt võrdsed ja vastassuunalised. Tegelikult erinevad väljundastme õlgade parameetrid kuigivõrd teineteisest, mille tagajärjel kõlareid läbib teatav alalisvool, ka sisendsignaali puudumisel. See vool nihutab kõlari võnkepooli püsivalt keskasendist kõrvale. Punkti m potensiaali nullistamiseks rakendatakse sellest punktis alalispinge vastusidet võimsusvõimendi sisendastmesse.
2) Kui sisendisse anda Usis: IB1 , IK1 ; IB2 , IK2. U = IK1RK1 + IK2RK2 . Muutub Usis polaarsus, muutub ka U polaarsus. Skeem sümmeetriline, triivi (soojuslikku) ei ole! Diferentsvõimendi. 93 Ühise emittertakisti RE asemele on kasutatud stabiilse voolu allikas IE . IE1 = IE2 = ½ IE = const. Diferentsvõimendi ei reageeri alalis (sünfaasse) komponen- di peale, - ainult diferentsiaalse komponendile. Emitterite potentsiaali vähendamiseks on rakendatud lisapingeallikas - EK2 . Kui skeemi sisendite peale pole midagi antud, skeem viibib tasakaalus, ja Uvälj = 0. Kui skeemi ühele sisendile ( näiteks, vasakpoolsele) anda mingi pinge, skeem läheb tasakaalust välja. Tekib sisendvool Isis . Selle tõttu IB1 suureneb IB2 väheneb. IE1 + IE2 = IE = const Uvälj = UK2 UK1 = UK2 + UK1 = 2UK Väljundid: T1 kollektori poolt inverteeriv;
annaabi.ee 
