Sisend takistuse suurenemist on samuti lihtne selgitada kui tagasiside pinge liitub sisend pingega vastasfaasiliselt siis vähendab see sisendvoolu, sisendvoolu vähenemine on aga samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kõige lihtsama tagasiside lülituse saame kui jätta ära võimendus astmest emitterkondersaatori. Joonis 2.6.3 Vaadeldav tagasiside on voolu tagasiside sest tagasiside pinge emitertakistusel on võrdeline väljundvooluga (Iem=Ico). See tagasiside on negatiivne tagasiside sest sisend signaali suurenedes, suureneb väljundvool ja sellega koos ka tagasiside pinge. See tagasiside on järjestikune tagasiside sest sisend pinge tagasside ja transistori sisendpinge toimivad järjestikuliselt. Joonis 2.6.4 Tagasidet on võimalik teostada ka teisiti vaadeldava lülituse tagasiside on pinge tagasside kuna tagasiside pinge on võrdeline väljundpingega. Tagassife tugevus
saadakse aga siis kui muutub sisendpinge polaarsus ja diood läheb pärisuuna reziimi. Diood piirikuna võib töötada võib töötada tavaline võimendusaste, kui valida sobivat koormustakistust (koormussirge) ja lähtetöö punkt. Piiramine tekib seejuures kahel juhul: esiteks kui tüürida transistor sulgereziimi ja teiseks kui tüürida transistor küllastusse. Kui jätta ära emiter ahelas kondensaator, siis tekib emitertakistusel pinge lang, mis on võrdeline väljundvooluga. Järelikult on vaadeldab tagasiside voolu tagasiside. Ta on kindlasti ka negatiivne tagasidise sest toimib negatiivne pingelang on sisendsignaaliga vastasfaasis. See tagasiside on järjestikuline tagasiside, sest sisenduspinge
annaabi.ee 
