Ühtlasi viidi eelarveaasta kalendriaastalt üle perioodile 1.aprill kuni järgmise aasta märts 1932.a. sanktsioneeriti kulude piiramise kord. Riigi eelarve tasakaalus hoidmiseks kehtis kolmekordne eelkontroll: · eelarve-ettepanekute läbivaatamine ja kärpimine · eelnõusolekud ja krediitide avamine kuude kaupa · õigus maksta välja kulusid laekuvate tulude piires 24. veebr. 1919.a. alustas tegevust rahvuslik keskpank Eesti Pank, mis oli algul hoiu- ja laenupank. Emissioonioperatsioonid jäid riigikasssale. 1924.aastaks oli pank välja laenanud 6 miljardit marka, krediitide tagasisaamine osutus raskeks. Valitsuse korraldusel alustas pank kullatagavarade realiseerimist. Vaja oli teostada põhjalikke ümberkorraldusi. Rahvasteliidu abiga saadi Inglise pankadelt 28 milj. kroonine välislaen. 1.jaanuarist 1928 kehtis uue rahaühikuna kroon (=100 marka), seoti Rootsi krooniga. Rahareformiga paralleelselt teostati Eesti Panga reform. Eesti
koosseisus: E. Aule, M. Pung ja J. Sihver. Eesti Panga esimeseks presidendiks sai1919. a.märtsis Mihkel Pung. [4] Valitsus assigneeris loodava keskpanga esialgseks põhikapitaliks 10 mln. marka riigikassa summadest. 3. mail 1919 kanti see raha panga raamatupidamisdokumentidesse ning pank alustas tegevust. [4] 1919. a. augustis määrati Eesti Panga presidendi ajutiseks kohusetäitjaks Eduard Aule, kes 1921. a. oktoobris nimetati Eesti Panga presidendiks. [4] Eduard Aule [5] Emissioonioperatsioonid (riigikassatähtede väljalase) olid esialgu riigikassa käes. Riigikassa valdusse läksid ka Venemaalt rahulepingu alusel saadud 15 mln. kuldrubla. 1921. aastal suurendati panga aktsiakapitali 250 mln. margani. Valitsus moodustas Eesti Panga juhtimiseks üheksaliikmelise nõukogu. Pank alustas oma maksevahendite - pangatähtede emiteerimist. Panga juures alustas tegevust arvekoda. [4] Eesti Pangast, kelle aktsiad kuulusid riigile, kujunes täielikult valitsuse kontrollile alluv,
annaabi.ee 
