Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu rahaasutuse süsteem
pank riigi laostunud majanduse taas jalule.
Iseseisva Eesti Vabariigi algaastatel on riikliku maksevahendina kasutusel mitmesugused eri
institutsioonide väljastatud väärtpaberid: Tallinna Arvekoja maksutähed, 5% lühiajalised
võlakohustused ja riigi kassatähed.
25. märts 1919 - Valitsus nimetab Eesti Panga esimeseks presidendiks Mihkel Punga.
1928–1931 - Rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Eesti Pank tegutseb
piiratud ülesannetega iseseisva emissioonikeskpangana. Panga põhiülesandeks jääb raha
väärtuse kindlustamine. Selleks, et pank oleks valitsusest sõltumatu, moodustatakse Eesti
Panga täiskogu ja kümneliikmeline nõukogu, panga tegevjuht on president ning täidesaatev
organ panga juhatus. Eesti Pank muudetakse valitsuse aktsiate müümisega aktsiapangaks.
Panga põhikapitali suurendatakse 2,5 miljonilt 5 miljoni kroonini. Kattevara hulka arvatakse
kuld ning kohustustevaba ja vabalt konverteeritav välisraha. Keskpanga uue põhikirja
annaabi.ee 
