Eesti uusima aja ajalugu
Balti riikide, Soome ja Poola koostööprobleem jäi endiselt päevakorda,
Toimus mitu välisministrite konverentsi jne, kuid sõjalise liidulepingu sõlmimise võimalust
enam ei avanenud. üll aga toimus teatud faktiline koostöö mainitud riikide kindralstaapide
vahel
Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923.
1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit. Seegi ei tulnud libedalt, nt vaieldi Ruhnu
kuuluvuse üle. Reaalne liit teostus aga suuresti tänu välisele „abile" - pärast Moskva
emissaari ebakindlust tekitanud visiiti Eestisse ja Lätisse, mille käigus too esitas üsna
ulatuslikke poliitilisi nõudmisi. 1. novembril 1923. aastal kirjutati nii Tallinnas peetud Eesti-
Läti konverentsil alla kaitseliidulepingule, millega pooled kohustusid kolmanda riigi
kallaletungi korral osutama teineteisele viivitamatut sõjalist abi.
Jõuti ka kokkuleppele piirilepingu osas, mis pani vaidlusaluste alade kuuluvuse lõplikult
paika ning nägi piiril ette hulka tehnilisi töid