Stalin keelas sõjast rääkivad Bulgakovi näidendid nt `'Põgenemine" Põhjuseks mitte piisav bolsevike ülistamine Hiljem võitis Bulgakov Stalini poolehoiu erinevate näidenditega nt `'Turbinite Päevad" 1929. aastal keelas valitsus Bulgakovi näidendite mängimise Avalikkus ei sallinud Bulgakovit tal õnnestus koguda enda kohta kolme positiivse artikli kõrval 298 negatiivset Ahastuses võttis Bulgakov ühendust nii riigi valitsuse kui ka Stalini endaga Palus luba emigreerumiseks Kiri Stalinile koosnes üheteistkümnest osast ,,Ma palun NSV Liidu valitsust käskida mul kiires korras lahkuda NSV Liidu piiridest koos mu naise Ljubov Jevgenjevna Bulgakovaga." ,,Ma pöördun siinkohal Nõukogude Liidu humaansuse poole ja palun lasta suuremeelselt vabadusse mind, kirjanikku, kes ei saa olla kasulik siin, oma isamaal." Bulgakov polnud soovides täielikult kindel, ta palus end võimaluse korral tööle suunata rezissöörina, statistina või lavatöölisena
aastal esietendunud "Turbinite päevad" oli Stalini suur lemmik. Väidetavalt käis ta etendust vaatamas 15 korda. Kolme järgmise näidendi lavale toomine aga keelati taas ning XVII sajandi Pariisist rääkiv "Molière" sai hävitavate hinnangute osaliseks. 1929. aastal sai Bulgakovi karjäär suure löögi, sest valitsuse tsensorid keelasid tema tööde avaldamise. Meeleheitel Bulgakov kirjutas kõigepealt isikliku kirja Stalinile ning siis Nõukogude valitsusele. Ta soovis saada luba emigreerumiseks, kui Nõukogude Liit talle kirjanikuna rakendust ei leia. Stalin helistas Bulgakovile ning küsis, kas mees soovib tõesti Nõukogude Liidust lahkuda. Bulgakov vastas, et Vene kirjanik ei saa elada väljaspool oma kodumaad. Stalin andis talle loa teatris töötamiseks ning hiljem tõi Bulgakov lavale Nikolai Gogoli "Surnud hinged". 1932. aastal abiellus Bulgakov kolmandat korda. Tema kolmas abikaasa Jelena Shilovskaja oli inspiratsiooniks Margarita tegelaskujule romaanis "Meister ja Margarita"
annaabi.ee 
