Juudid
Eesti oli ka nõukogude perioodil paljudele juutidele transiitmaaks.
Vene prestiizikates õppeasutustes (nt Moskva Riiklikus Ülikoolis)
oli suur osa erialasid 1950. ja 1970. aastatel juutidele suletud.
Nõukogude Liidust emigreerida sooviv, kuid väljasõiduloast
ilmajäänud juut sattus nõukogude ühiskonnas ebasoosingusse ja
tihti ka tagakiusamise alla. Kõigil neil põhjustel tuldi Eestisse, kus
olukord oli sootuks sallivam. Nüüd aga on ka piirid lahti ning võib
vabalt teostada kunagise emigreerimissoovi. Venekeelsed juudid
seisavad alles valiku ees: kas omandada eesti keel ja integreeruda
Eesti ühiskonda või lahkuda mujale. Paljud valivad teise võimaluse.
Eesti juutide arvu järsku kahanemist viimastel aastatel ongi
põhjustanud peamiselt väljaränne (aastail 1989-1991 oli migrat-
11
sioonisaldo -793) ning üldisest paiknemise ebapüsivusest ja
demograafilisest situatsioonist tingitud negatiivne iive. Eesti Statis-