Hispaania
Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad
hispaanlased. Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele
lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias
portugali keele murret kõnelevad galeegid (3 mln) ja Baskimaal baskid (u mln). 99%
rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania
Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Kaua oli ta tüüpiline
emigratsioonimaa. Väljaränd, mida põhjustasid tööpuudus ja madal elutase, hakkas
vähenema 1960. aastate keskel, kui algas majanduse kiire areng. 1976-1979 lahkus
aastas veel 15 000-20 000 inimest rohkem kui saabus. Tollal naasis kodumaale
poliitilisi pagulasi ja majanduskriisi tagajärjel mujal Euroopas töötuks jäänuid. 1978
töötas lepingualusel muudes Euroopa riikides 392 000 hispaanlast. Tööstuse areng ja
linnastumine on elavdanud siserännet, rahvastiku siirdumist sisemaistest
annaabi.ee 
