Vladimir Nabokov referaat
kuivõrd oli vaja käsikirja müüa. Millegi väärtus polnud kirjanduse omast suurem, midagi
polnud kirjandusest kõrgemat: selleni ei küündinud ei usk, moraal ega headus. Oma raamatus
Gogolist ütles ta, et pole kuangi eitanud kunsti moraalset mõju, kuid võtileb viimase
tinditilgani moraliseerimise vastu, mis tapab iga kunstiteose, ükskõik kui hea see ka poleks.
Moraalse paatose puudumist ei andetatu talle ei emigrantlikes ringkondades ega ka
Nõukogude Liidus, kus iial ei lepitud sellega, et ta ei tunnistanud nõukogude võimu.
Nabokovi uurija I. Toltoi on öelnud, et Nabokov oli religioosne kirjanik, ehkki tema jaoks
polnud olemas krgemaid ideed. Nabokov oli ise maailma looja, ise inimsaatuste määraja ta
oli jumal , kellele kõige tähtsam oli sõna.
Nabokovi loominguline pärand on aukartust äratavalt mahukas: venekeeles on ilmunud 8
romaani, mitukümmend jutustust, sadu luuletusi, lisaks näidendeid