"emigran" - 1 õppematerjal

Tiit Lauk humanitaar

Nende võimalikule džässihuvile ei viita ka R. Leemetsa artikkel. 3.3.2. Narva Suuruselt kolmas linn Eestis – 1939. aastal üle 22 000 elaniku – oli Narva. Eelmise sajandi algul oli seal vägagi aktiivne ja rikas kultuurielu: mitu näitetruppi, etendati arvukalt operette ja paaril korral isegi oopereid, heatasemeline muusikakool 91 , sõjaväe-, Kaitseliidu ja tuletõrje- orkester, mitmed kultuuriseltsid (eesti Ilmarine ja Võitleja, saksa Harmonie, Vene Emigran- tide Komitee Narvas jt (Ojakäär 2000: 185–186)). Üsna arvukalt oli ka tantsumuusikaga lõbustuskohti: hotellide Euroopa ja Peterburg ning raudteejaama restoranid, kohvikud ja restoranid Hawai, Linden, New York, Du Nord, Tammuri kohvik ja Jõekohvik, ohvitseride kasiino, Kreenholmi rahvamaja, Jaanilinna tuletõrje saal jt. Suvehooajal lisandusid Narva- Jõesuu lokaalid: Pauli baar, Franzia, Merekasiino, villa Capriccio, Kuursaal ja Rannahoone kaks saali (ibid)