Arvo Pärt 1935 Arvopart.ee Helilooja, keda mängiti 2012 tema loomingut kõige enam. Sündis Paides, üles kasvas Rakveres. 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. 1957 63 õppis konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklass. Kantaat ,,Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigeerus Looming: ,,Nekroloog" (1960) esimene orkestriteos 1963 ,,Perpetuum mobile" Kollaztehnika ,,Collage teemale B-A-C-H" ,,Credo" 1968 klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst. Pöördumine vanamuusika poole Tegeles gregooriuse koraali uurimisega. Tintinnabuli Töötas välja uue stiili. Kõlaliselt on see staatiline. Klaveripala ,,Aliinale" Samas stiilis on kirjutatud veel lood ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks"
konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. 1892. aastal lõpetas Rahmaninov konservatooriumi kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper `'Aleko'', mis ka hiljem Suures Teatris lavastati. 1897. aastal kutsuti ta Mamontovi ooperiteatrisse teiseks dirigendiks. Samuti 1897. aastal langes helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. 19041907 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigeerus Rahmaninov USAsse. Siit alates keskendus ta peamiselt klaverimängule ja dirigeerimisele. Pidev reisimine ja kontsertide andmine olid Rahmaninovi tervisele mõjunud. Tal avastati kopsukelmepõletik, närvivalu ja ka vähk. Veebruaris 1943 andis ta oma viimase kontserdi. Looming Ta on kirjutanud palju sümfoonilist muusikat, oopereid, koorisuurvorme, romansse, palju klaverimuusikat. Tema muusikat iseloomustab mitmekesisus, seda nii zanrite kui helikeele poolest
Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Kuid ajaloolasena ei lubatud Meril töötada. Ta leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ka ajalooõpetaja. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa Regina Meriga olid tal kaks poega Mart ja Kristjan Meri. Meri naine emigeerus 1987. aastal Kanadasse. Teine abikaasa oli Helle Meri, kellega on tütar Tuule Meri. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema ette võetud retkest aastal 1958 Kesk-Aasiasse Tjan-Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kuid alles esimese raamatu