PSÜHHOLINGVISTIKA KONSPEKT
keelte staatuse ja kasutatavuse alusel ühiskonnas (nt vähemuskeel vs enamuskeel)
Mõlemast mitmekeelsuse käsitlemise valdkonnast lähtub palju praktilisi probleeme. Keegi ei oska
defineerida, mis/kes on kakskeelne inimene (bilingualism). Inimene peab ise tundma, kas ta on kakskeelne
või ei ole – identiteedi küsimus. Kaht keelt perfektselt võrdselt õppida ei suudeta, sest inimesed kasutavad
keeli eri ümbruses ja eri asjadest rääkimisel.
Emergentsionistlikud lähenemised: keel pole kaasasündinud, ent on tekkinud aeglaselt evolutsiooni käigus.
Emakeel ja teisena omandatud keel (L2) kasutavad samu võimeid.
Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem. Kui inimene ei
omanda teatud vanuseks emakeelt, ei omanda ta emakeelt perfektselt ega ka muid keeli.
Weinreich 1968 kakskeelsuse liigitus:
A) koordinatiivne – tähendused hoitakse lahus, nt koer ≠ dog
annaabi.ee 
