Heitgaasidele kehtestatud seadused
keerukamat aparaatuuri või on suhteliselt kallim. Sellistes valikjaamades võiks läbi
viia nii pidevmõõtmisi kui ka konkreetsete probleemide lahendamiseks käivitatud
projekte;
kolmanda taseme jaamad oleks seotud spetsiifiliste teadusuuringutega.
Üleeuroopalises skaalas võiks selliseid jaamasid tinglikult nimetada ka
superseirejaamadeks, nende asukohad soovitakse kooskõlastada eri riikide
ekspertide vahel.
Eesti on osalenud EMEPis juba mitukümmend aastat, esimene seirejaam asus Sõrves
ning tegutses aastatel 1980–1991. Praegu on käigus Vilsandi (alates 1989. a) ja
Lahemaa (alates 1985. a) automaatjaamad.
Seirejaamade kaardi leiad siit.
Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon
Erinevate riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse nimel, võttes 1985.
aastal vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Eesti ühines konventsiooniga 1996.
aastal.
annaabi.ee 
