Kirjanduse põhimõisted
olukorra, nähtuse, eseme või omdause iseloommustuse. N: Tõnu ei seise pudeliski paigal.
Lugulaul- jutsutav luuleteos.
Lõik- tekstiosa taandreast taandereani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid.
Lõik on proosateksti põhiühik.
Lüroeepika- kirjanduse põhiliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline
luule.
Lüürika- kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete
ja emeeleolude esitamisel. Kolm peamist vormitunnust on riim värss ja stroof.
Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel.
Miljöö- teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks et iseloomustada tegelasi,
põhejndada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid.
Miniatuur- eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne
sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus.
Monoloog- kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette.
annaabi.ee 
