GERONTOLOOGIA
Surma lähenedes peab mõistma, millal ei ole ravimitest enam kasu. Kui haigust ei saa enam ei
ravida ega pidurdada, seisavad ees valulisimad komplikatsioonid, näiteks metastaasidest või
luumurdudest. On vaja vältida sellist ravi, mis pikendab patsiendi elu, ilma et sellest oleks
kellelegi kasu. Pikenenud surmaprotsess on raske nii patsiendile endale kui ka tema omastele.
Neil juhtudel ei tohiks alustada südant tugevdava raviga, aneemiavastase raviga, hingelduse vastu
suunatud raviga, emboliraviga. Patsient, kes ei suuda kontakteeruda lähedastega ja on suurema
osa ajast teadvuseta, on ilmselt suremas.
Tõstes opiaadiaannuseid, saadakse patsient rahulikuks. Hingamisagooniaga kaasnevaid korinaid
saab leevendada skopolamiiniga. Kui patsiendil on tekkinud sooltesulgus, saab leevendada
iiveldust ja oksendamist antiemeetikumidega, haloperidooliga, metaklopramiidiga. Kõhuvalu
saab vähendada glükopürooniga. Nii põetatud haige saab suu kaudu lonkshaaval vedelikku ja
võib elada nädalaid.
annaabi.ee 
