Tallinna ajalugu
Keskaegsete elamute vahelaed olid harilikult puidust talalaed, keldri ja kangialuste korral kasutati
sageli ka silindervõviga katmist. Samasuguse konstruktsiooniga lagesid kasutati peale elamute veel
kõikide muude hoonetüüpidegi juures. Talalagi oli ehitatud väikeste vahedega asetatud
neljakandiliseks tahutud palkidest, mis toetusid külgseintel asuvatele müüritaladele, mis omakorda
toetusid paest konsoolide ridadele. Suuremate kandeavade korral kasutati ruumi keskel olevat
ematala (ematalasid), mida toetati raidkiviposti(de)ga. Keldri ja ülemise korruse talalaed kaeti reeglina
paeplaatidega, pööningul (ülemisel lael) lisaks sellele veel paksu mullakihiga. See oli keskajal nii tule-
kui ka pommikindel konstruktsioon. Muudes kohtades olid talalae talad kaetud laudisega. Kangialuste
pikkade käikude laed olid reeglina kaetud silinder- või servjoonvõlvidega, mis olid tihti varustatud
rauast riputusrõngastega, väiksematel ja vanematel hoonetel kasutati aga ka seal talalagesid.