liikumiseks ja teisteks protsessideks METABOLISM ainevahetus Ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas -Selline stabiilsus püütakse tagada sõltumata väliskeskkonnas asetavaist muutusest HOMÖOSTAAS sisekeskkond Kõikidele irganismidele on omane paljunemisvõime -Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel -Ainuraksed organismid paljunevad pooldumise teel -Hulkraksetel organismidel valmivad isas-ja emasrakud , nende ühtimisel viljastumise käigus saab uus organism . suguline paljunemine on iseloomulik taime kui ka loomariigi esindajatel. Mittesuguline paljunemine on aga enam levinud taimede hulgas. -Loomariigis paljunevad mittesugulisel teel alamarengutasemel liigid Järglased meenutavad väliselt vanemaid Sellise otsese arengu puhul organismid küll kasvavad , kuid sise- ja välisehituse põhiüübid jäävad endiseks -Samas aga munast väljunud teeb läbi moondelise arengu
Sporangiumides arenevad eosed on üherakulised ja neid katab kahekihiline kest. Lisaks sellele võib eost katta veel tugev omapärase ehitusega kest, mille välispinna moodustavad ogad, näsakesed, mügarad jt. moodustised. Sõnajalgtaimedele on iseloomulik põlvkondade vaheldusega elutsükkel. Eosed levivad tuule abil. Eos idaneb ja moodustub tilluke lühiealine taim, mida nimetatakse eelleheks. Eellehel arenevad suguorganid (anteriidid ja arhegoonid), neis omakorda isas- ja emasrakud. Pärast viljastumist hakkab emasrakust arenema uus sõnajalgtaim (idu). Erinevaid astmeid sõnajalgtaimede elutsüklis nimetatakse gametofüüdiks ja sporofüüdiks ning kogu tsüklit põlvkondade vahetusega elutsükliks. Täiskasvanud sõnajalgtaim (sporofüüt) on palju pikaealisem, suurem ja keerulisema ehitusega kui eelleht (gametofüüt) ning sporofüüdi tunnuseid kasutataksegi erinevate sõnajalgtaimede liikide eristamisel.
annaabi.ee 
