Bioloogia iseseisev tartu khk
See mustjaspruun nui on aga ainult üks osa hundinuia õisikust. Nagu paljudel teistelgi taimedel, on
hundinuial kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied. Emasõied tekitavadki selle paksu "nuia", mida
botaanikud nimetavad tõlvikuks. Isasõied asuvad aga emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuia, kuid
hoopis peenema ja heledama. Õisiku isasosa on hoopis vähem tähelepandav ja sellest tavaliselt juttu ei
tehta. Pealegi närbub see kiiresti pärast õitsemist. Õisiku emasosa püsib seevastu vahel kuni järgmise
kevadeni.
Loomakooslus
Haug
Haug on meie sisevete
levinumaid kalu. Mõnes järves on
ta koguni ainuke kalaliik. Ta on
suur ja toekas kala, kelle pikkus
võib ulatuda kuni meetrini. Haugi
keha on läbilõikes ümara kujuga,
pea on pikk ja pardinokataoliselt
lapergune. Värvuselt on ta
mustjasroheline kuni rohekashall,
mis on suurepärane kohastumus
eluks veetaimede keskel.
Haug asustab peaaegu kõiki Eesti
järvi ja aeglase vooluga jõgesid,