Neid linde me tunneme
kohalikku päritolu. Leevikese toiduks on puu- ja rohuseemned. Kuuse- ja männiseemneid ei
jõua ta käbide seest välja koorida, seepärast korjab ta need üles maast. Pesa ehitab ta metsa-
salkude sisse, kus käib vähe inimesi. Pesapuuks valib leevike põhiliselt noore tiheda kuuse.
Pesa koosneb samblast ja juureniitidest ning on okste vahele hästi ära peidetud. Mõlemast
soost lindudel on pealagi must; isaslinnul on põsed, rind ja päranipuala punased, emaslin-
nul pruunid. Leevikeste lauluaeg algab jaanuaris siis on päevad veel lühikesed ja pimeda-
võitu. Leevike on üsna usaldav lind. Noored leevikesed õpivad mitmesuguseid laule järele
vilistama.
q Henn ja leevike J. Oro
Henn, pisike poisike, sammus jõele,
veest ilusaid kive läks otsima õele.
Laululind leevike lepikus hõikas,
sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas.
,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel?
Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel,
annaabi.ee 
