Esinevad nii kuivades kui ka märgades elualadel. Koldadel areneb gametofüüt mullas ninga eelleht areneb sümbioosis seenega (esialgu varustab seen kolda orgaanilise ainega, pärast toidab kold seent). Eellehe areng võtab mullas kaua aega. /Eestis kõik kollad kaitse all, peale kattekolla/. /Umbrokolda kasutatakse viinaravil okserefleksi tekitamiseks; metallurgias kaetakse eostega valuvorme/. Selagenellid ja lahnarohud. Eestis kõik kaitsealused. Selagenellid erieoselised (isas- ja emaseosed). Seliganellid eelkõige troopika taimed. Lahnarohud veetaimed, väga puhtavee veekogude põhjataimed. Erieoselised. Eosed arenevad lehealusel. Puhtaveeliste järvede taimed, kuna vajab palju valgust. Ositaimed. Maailmas 1 prk, liike ~40 liiki, Eestis 8 liiki ja hübriidsed liigid. Varred on lülilised, pisikesed lehed. Lehed moodustavad tupja männase varrelüli alusel. Eosed arenevad eospeades. Väga laialdase levikuga, tüütud umbrohud. Sageli mürgised ja sisaldavad räni.
Esialgu asetseb see gametofüüdi kudedes, toitudes mõningal määral selle arvel, kuid peagi tungivad ta juured mulda ja algab sporofüüdi pikaajaline iseseisev elu. KLASS LAHNAROHUD. Mitmeaastasi rohttaimi, mis on osaliselt säilitanud teiskasvu võime. Puittaimed on tänapäevaks välja surnud. Eosed on erineva suurusega. Kõige rohkearvulisem ja laiemalt levinud on selaginelli perekond. Ravim- ja dekoratiivtaimedena kasutatakse ainult mõnda liiki. Erieoselised, st neil on isas- ja emaseosed (suured, levivad kehvalt) heterospoorsed. Koldjas selaginell esineb harva Ida-Euroopa niisketel alpiaasadel. Mesofülli ja epidermi rakkudes on 1-2 plaatjat kromatofoori. Eospead paiknevad võsude tippudes. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Viljastamine toimub
annaabi.ee 
