Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940
edendab või takistab. Siia kuuluvad: lapse haigused, toitumine, pesemine, rõivastamine,
mängud, kasvatus jne. Ühiskondlik tervishoid täiendab isiklikku tervishoidu. See õpetab meid
tundma ja tarvitama neid abinõusid, mis võimaldavad lapsi terved hoida ja neile kindlustavad
loomuliku arenemise ka neil juhtudel, kui nad oma vanemaist on lahutatud.
Üldine teave
Esimeses lapse-eas on ühiskondliku tervishoiu nõue, et laps toidetaks loomulikult
emarinnaga, et lehmapiim, mis imikutele antakse, oleks hea. Hooldamise keskpunktiks on
toitmine ja tema järele valvamine. Kuna seda jõukais perekonnis kerge on korralikult läbi viia,
põrkame ses küsimuses rahvahulkades tihti suurte raskuste peale, mis tingitud enamasti
töölekäigust, teadmatusest ja kehvusest.
Neis ühiskondlikest raskustest on välja kasvanud isesugused laste hooldamisasutused, nagu
laste ja emade nõuande-kohad, piimaköögid, päevakodud ja rinnalastekodud, samuti ka
annaabi.ee 
