.ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pungumine: vähe levinud. nt pärmseened, hüdraloomad, õisloomad (korallid). Vegetatiivne paljunemine: kõige levinum, peamiselt taimeriigis. a) varre abil nt pistikud (nartsiss) ja pistoksad (roos), võrsikud (mustsõstar), võsundid (maasikas, maa-alused varred (kartul, sibul) b) juure abil nt juure võsud
Rakuvaheruumid on silmatorkamatud, rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval. Algkudesid, mis on taimes olemas tema arengu algusest peale, nimetatakse primaarseteks meristeemideks ehk esimeristeemideks. Esimeristeemideks on ka lõigustuv sügoot (viljastatud munarakk) ja idujuure ning idupunga tippudes paiknevad tipmised meristeemid. Neist saavad alguse rest- ehk püsimeristeemid, nagu kambium, sporogeenne algkude või meristemoidid (näiteks õhulõhede emarakud, vt. allpool). Mitmeaastastel taimedel võib aga püsikoe rakkudest tekkida uus algkude, mida nimetatakse sekundaarseks ehk teismeristeemiks. Selline algkude on näiteks vahetult epidermi all (subepidermaalselt) paiknev, esikoore põhikoest, aga ka kollenhüümist või epidermist tekkinud fellogeen ehk korgikambium, mille tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste
annaabi.ee 
