Peale socket nelja läks Intel 3.3voldise socket 5 peale üle. Socket 4 toetab Pentium OverDrivei, mis laseb töötada 120 MHz (60 MHz Pentiumil ) ja 133 MHz (66 MHz Pentiumil) peal. Socket 5 Socket 5 loodi teise põlvkonnana Intel P5 Pentium protsessori jaoks, mis töötavad kiirusel 75 kuni 120 MHz ja kasutavad tuumapinget 3,3 V.Koosnes 320 pinnist. Socket 6 Socket 6 on 4-generatsiooni CPU socket, kergelt erinev socket-3'st. Socket 6'te kasutatakse vähestes emaplaatides. Intel disainis selle selle uueks standardiks 80486 turu langemisel. Niiet vähesed(kui üldse) emaplaadid kasutavad Socket-6'te, eriti, kui socket-3 oli saanud standardiks. Tüüp: ZIF Kontakte: 235 Voolukasutuse ulatus: 3.3V Protsessor(id): Intel 486 Socket 7 Socket 7 on põhiliselt sama mis Socket 5, kuid ühe lisa lukustusega. Socket 7el on 321 pinni totaalselt mõõtmes 37*37 SPGA. Põhi erinevus Socket 7el pole mitte Socket 7 ise, vaid Voltide Reguleerimise Moodul (VMR)
See võib piirata lisatavate lisaseadme kaartide hulka ja valikut. I/O pordid on eraldi ja kinnitatud kasti külge. Emaplaadiga on nad ühenduses väikeste kontaktide abil. Need on tavaliselt floppy ja IDE kontaktide läheduses ja võib tulemuseks anda ühe kaablite sasipuntra. ATX ja mini-ATX ATX emaplaadi tüüp loodi baby-AT baasil aastal 1995 Inteli poolt. Sellel tüübil on mitmeid eeliseid vanemate emaplaadi tüüpide ees. ATX tüüp määrab ära muudatused nii emaplaatides kui ka korpustes. Muutused on siis alljärgnevad: Joonis 1 ATX tüüpi emaplaadi paigutus korpuses · Integreeritud I/O portide pistikud: baby-AT emaplaadid kasutasid kontakte, kust läksid kaablid serial ja paralleel portide kontaktidesse, mis olid korpuse külge ehitatud. ATX'i puhul on need kontakid pandud otse emaplaadile. See uuendus alandab emaplaadi hinda, säästab paigaldamise aega ja muudab plaadi standardsemaks.
annaabi.ee 
