oma ema, kes ta oli sünnitanud ja Nad ei armasta oma karmi ema sugugi vähem!), nimetavat 2 korral (nt kallis emake, jäta riidlemine), sisseütlevat 1 korral (nt ta oli eriliselt kiindunud oma emasse), alaleütlevat 1 korral, alalütlevat 1 korral ning alaltütlevat 1 korral. 2.2.3.1990. aastate ajakirjanduskeele vasted 1990. aastate ajakirjanduskeele alamkorpuses on 240 vastet. Nende seas on liitsõnu (nt emakeel, emalaev, emadepäev, emapartei, emaüsa, ema-gay, emaorganisatsioon, emamaa), tuletisi (emand, emane, emalik), mitmuse ja ainsuse käändevorme. Kõige rohkem esines ainsuse käändevorme. Esile kerkis ainsuse nimetava kääne suur kasutus. 87 korral kasutati sõna nimetavas vormis, näiteks tema ema oli sakslanna. Näiteks isa ja ema olid ära ning aga kui isa ja ema tulid, siis rääkis Siret kõik ära näitavad, et ema esineb tegija rollis ning tihtipeale koos sõnaga isa, mis viitab selle esmasele tähendusele.
Partei, EK(b)P, pärast seda Eestimaa Kommunisdik Partei, EKP. See oli Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei, ÜK(b)P - aastast 1952 Nõukogude Liidu Kommunisdiku Partei, NLKP, allorganisatsioon ningemapartei käepikendus ja käsutäitja, mille võimalik omaalgatus sünnitas vaid pahandusi Moskvaga. Lühikest lõõga ja algusaastate kahtlustavat õhkkonda näitas seegi, et kuni 1947. aastani tegutsesid Balti liiduvabariikides neid kontrollivad bürood emapartei keskkomiteest. ÜK(b)P KK Eesti büroo loodi novembris 1944 sovetiseerimise abivahendiks. Büroo esimeheks mää- rati Kremli hierarhias küllalt kõrgel seisev Nikolai Satalin, kes 1946. aastal asendati Georgi Peroviga. Büroosse kuulusid lisaks Moskvast saadetud töötajatele EK(b)P partei esimene sekretär Nikolai Karotamm ja Rahvakomissaride Nõukogu esimees Arnold Veimer. 1944. aasta detsembris kirjutas Karotamm, et büroo ülesandeks “on
annaabi.ee 
