Gustave Flaubert
viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary
surmastseen kliiniliste üksikasjadeni täpselt kirjeldatud).
Gustave Flauberti loomingus on eriline see, et sõnad
joonistavad silme ette jooksva pildi kus pinge pidevalt tõuseb.
"Madame Bovary" on romantismivastane teos. Unistused, ideaalsed kangelased kõigelt
sellelt, mida romantikud poetiseerisid, röövib ta aupaiste.
Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emaotsioone, püüdlusi muuta
tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale.
Prantsusmaal hakati noori fantaseerijaid ja unistajannasid, iseloomustama sõnaga
bovarism niivõrd sügavalt, piltlikult ja tabavalt kirjeldas Flaubert inimese hinge ja
igatsusi, kes ei taha leppida sellega, et elu on kole, argipäev hall, ja kes iga hinna eest
püüab tuua oma ellu ilu, mille olemasolu teab ta tänu kirjandusele, muusikale, teatrile.
Bovarismi mõistet kasutati kriitilises mõttes.