"emantsipatsiooniks" - 1 õppematerjal

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

1859. aastal ilmuva teose avaldab ta varjunime all ­ ,,Perekonna õnn" ­ pikem jutustus. See on omaette eeltekst ,,Sõjale ja rahule". Tolstoi otsib ennast, ta tahab end maksma panna, vastandada enda jastukirjandusele. Ta tahab olla midagi muud, kuid ta ei suuda seda tõestada. 50ndate aastate lõpul on alanud reformid. Tsensuur on muutunud nõrgemaks. Ajakirjades arutatakse huvitavaid küsimusi, millest varem ei lubatud kirjutada. Algab nn naisküsimuse arutamine. Seda nimetetakse ka emantsipatsiooniks, naiste iseseisvumiseks. 50ndate aastate lõpul leiab Tolstoi endale Pr-lt mõttekaaslased. Ka Pr-l arutatakse üsna intensiivselt naisküsimust, küll aga hoopis teisel tasandil. Pr-l on see liikumise haripunkt juba ära olnud ­ George Sandiga eesotsas. Sand propageeris vabaabielu. Tolstoi hakkab lugema neid pr autoreid, kes suhtuvad naisküsimusse hoopis teistmoodi. Need autorid on Proudhon ja Mishelet. Mõlemad väitsid, et naise roll ühiskonnas peaks piirduma ainult perekondlike huvidega