Evolutsioon: usk, Darwin
- neile ei lähe korda, kas nad on elusas ehk surnud lõvis.
Siit joonistub valdavalt õige mulje, et geenist alates genereerub mingi taseme kasu liigi
tasemele välja. Muidugi ei ole see alati nii lineaarne - kasvõi juba arutlus sellest, kas ja kuidas
mõjutab liiki see, kui jahil saadakse küll suur saakloom, kuid mõni isalõvi saab surma. Isalõvisid
on praktiliselt alati enam, kui liigi säilumiseks vaja - kuid kusagil on piir, kus saagi kogus (seega
emaloomade ja kutsikate heaolu tõus, uue reprodutseeriva põlvkonna tekke tõenäosuse kasv)
vahest enam ei kompenseeri isaste hukkumist.
Teoreetiliselt on adaptatsioone (ja võimalik, et varajases evolutsioonis oli neid enam), mis on
kasuks väga ulatuslikule osale elusloodusest - näiteks midagi valgu biosünteesi, replikatsiooni,
põhiliste metaboolsete radade puhul.
Küsimus, mida on viimastel aastatel taas üles tõstetud ja palju vaieldud: "mis siis on
valiku ühikuks (märklauaks) ?"
annaabi.ee 
