"emalikkuseks" - 1 õppematerjal

Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine?

valitsejaks. Renessansi inimesele on väga iseloomulik tunedelisus. Inimene ise oli justkui rõõmuallikas. Ajastu oli toona teadupärast väga energeetiline ja suure loova potensiaaliga, seetõttu pidid ka inimesed selles ajastus olema mitte lihtsalt terved, vaid ka õhkama elurõõmsuses ja olema joviaalsed. Toona rõhuti ka sugude polaarsusele, mis pidi väljendama seda, et mees oli ülimehelik ja naine vastupidiselt ülinaiselik. Naine oli ingellik ja temal olid olemas ka kõik eeldused emalikkuseks. Eriti tähtsaks peeti rinnapartiid, kuna just sellel perioodil hakatakse kunstnike poolt kujutama Madonnat last imetavana. Samuti oli naine erinevalt tänapäeva ühiskonnast kus hinnatakse väga kõhnasid naisi pigem vastupidine ­ naine pidi olema keskmisest suurema keha, laiade puusade ja veidi kumera kõhuga. "Uue naisetüübi kirjelduse leiame me juba Boccacciolt. Naine peab ideaalis olema üheaegselt nii Juno kui Veenus. Kõige kaunim iga ei