Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus
Ema esines siin oma esmases tähenduses –
lapsevanem –, seega kasutati seda kaasavas tähenduses, aga mitte eluta objekti
tähenduses (olgugi et sõnal on ka neid tähendusi), näiteks vahendina. Kaasasolu
illustreerib näitelause Ruttu liikus see ühes noorte sõjameeste ja Linda emaga kahest
wärawast läbi, kus tegelikult käände määrab eessõna ühes.
Üksikutel kordadel esines saavat (3) ja seestütlevat käänet (2). Tänapäeval on tavaline,
et räägitakse emakssaamisest, nii oli ka 1890. aastatel. Seda kinnitab näitelause Kas see
ei oleks mitte kenam ja ilusam kui Teie minu lastele teiseks emaks saate? Kahel korral
esines seestütlevat käänet. Üht neist oli harjumatu lugeda, sest tänapäeva keeles enam
seda seestütleva käändega ei kasutataks: Raamatud on minu surnud emast päritud, kus
emast asemel peaks praegu olema emalt.
Mitmuses kasutati vaid kolme käänet: nimetavat (4), omastavat (1) ja alaleütlevat (1
korral)