Ta tuli siia Saaremaalt Kihelkonna kogudusest, oli aga enne seda Maarja kirikus prooviaastal olnud ja seega tartlastele tuttav. Uus kogudus ühendas seni Maarja kogudusse kuulunud linnaelanikke. Maarja kogudusse jäid maapiirkonna inimesed. Siseminister kinnitas loodava koguduse põhikirja 28. oktoobril 1911 nimetusega . «Tartu Pauluse kogudus». Seega oli Pauluse kogudus ka seaduslikult ellu astunud. 1911. aasta lõpuks ületas vastloodud linnakogudus liikmete arvu poolest emakoguduse. Uues koguduses oli siis 16 000 hinge. Juba 1914. aastal seati ametisse esimene abiõpetaja, kelleks sai Leopold Raudkepp (1877-1948). Esimesel täiskogu koosolekul 11. märtsil 1912 Peetri koguduse saalis valis koguduse omale nõukogu ja volikogu. Kiriku oma kalmistu Oma kalmistu rajati Piiskopi mõisa põllule. 1912. aasta sügisel ehitati vahimaja, kaev, tehti plaan ja piirati kalmistu aiaga. 10. veebruaril 1913. aastal pühitseti maa. Samal päeval maeti
TRUUPÕLD (endine Treifeldt), kes hakkas oma majandushoone juurdeehitusse tegema kooskäimise ruumi. lk8 Ka Jaan Mäe ehitas oma majja suurema kooskäimise ruumi. Koos käidi veel Kiltsis, Määris, Rohus ja Rahklas. Töökohustusedja hoolekanne muutusid kohapealsetele vendadele ülejõu käivaks. Enam ja enam tekkis vajadus kutsetöölise järele. 1927aasta algul saadeti Tallinna emakoguduse korraldusel Triiki August Parkja. Ta töötas õnnistusrikkalt, erilist rõhku pani ta palvekoosolekutele. 1931. aastal oli koguduses 109 liiget. Töö laienes Jumala Sõna kuulutati ligi 40 külas. Et ümbruskonna usklikel oli kauge ja raske, eriti talve teedeolukorras, Treifeldti palvelasse käia, ka jäi ruum seal kitsaks, kerkis suur vajadus ehitada suurem, ajakohasem palvela, käidava tee lähedusse- kogudus vajas uut kirikut. Lk9 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.v-maarja.ee/
annaabi.ee 
