Pärisorjuse kaotamine Eestis(1816) ja Liivimaal(1818)
asus pealinnas Peterburis.
Kultuur 19 saj. lõpus ja 20. saj. alguses.
1. Haridus.
1870. a. kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus , laienes koolivõrk ning 20. saj. algusesks
tekkisid uued koolitüübid.
Koolitüübid olid: vallakoolid , kihelkonnakoolid, kreiskoolid, reaalgümnaasiumid,
gümnaasiumid, tütarlastegümnaasiumid.
Alates 1906 aastast loodi haridusseltsid ja nende juures loodud koolides olid võimalik saada
emakeeset haridust.
Eestis oli kirjaoskustase Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning
noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad.
Eestis olid 20. saj. algul võimalik omandada ka kutseharidust või õppida lisaks Tartu
ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrkkoolides.
NT: Peterburi Sõjaakateemias: J. Laidoner jt .
Peterburi Kunstiakateemias: Johan Köhler , Amandus Adamson jt.
Peterburi Konservatooriumis: M. Härma , Artur Kapp jt.
1909 loodi Eesti Rahva Muuseum