I EESTI AJALUGU konspekt
Õpetajaks oligi tema ise. Õpiaeg kestis 2 aastat, põhirõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusel, ent
veidi õpiti ka kõike muud. Forselius koostas aastaks 1686 ka omaenda aabitsa. 1687 otsustas Liivi
maapäev, et mõisnikud peavad ehitama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile.
Rootsi aja lõpuks oli lugemisoskus eestlaste hulgas märkimisväärselt kõrge.
Luteri usu leviku jaoks oli oluline Piibli tõlkimine emakeeltesse. Aastal 1637 koostas Heirich Stahl
esimese eesti keele grammatika, mis küll seisnes eesti keele kohandamises saksa reeglistikuga,
kasutades ohtralt võõrtähti. Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel. Suutmatus kokku leppida
oli ka põhjus, miks eestikeelne piibel rootsi ajal ei ilmunudki. 1686 aga andsid pastor Virginius ja
tema poeg välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi.
VENE AEG
Põhjasõda
Poola, Taani ja Venemaa olid vastu Rootsi võimule Läänemeremaadel