b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mis on saanud emakeeleks m) keelkond- rühm suguluses olevaid keeli, st pärit ühest algkeelest n) budinos- soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel. 2
Isolaatkeel- keel, millel ei ole sugulasi. Keelekontakt- Pidzinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelistes suhtlustes ja mis ei esine kellegi emakeelena. Kreoolkeel- pidzinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena. Lingua franca- keel, millel on teatud piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelise suhtluskeelena. 16. Kui palju on keeli maailmas ning miks pole võimalik öelda täpset keelte arvu. keeli on ligikaudu 6000-7000, on oma salakeeled, osad surevad välja, oma hõimukeeled, osasid keeli räägib ainult üks inimene veel emakeelena. 17. millised on suured keeled? Kas eesti keel on suur või väike? Põhjenda. Suured keeled: hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi.
Nii akadeemilise edasijõudmise kui ka enesehinnangu, enesetunde jm osas jaotuvad õpilased nö alagruppidesse. Siiski võib öelda, et sarnaselt teistele riikidele on eesti koolides õppivate ja eesti keelest erineva emakeelega (valdavalt vene emakeelega) õpilaste õpitulemused keskmiselt madalamad kui emakeeles õppijatel. Ka ilmneb väga selgelt, et õpetajate ettevalmistus ja hoiak ei ole erinevate emakeeltega õppijate toetamiseks piisav ega tolerantne. Uurimus ,,Vene emakeelega õpilane vene õppekeelega koolis eestikeelses aineõppes". Uurimuse teostaja Tartu Ülikooli Õppekava arenduse keskus. Projektijuht Katrin Kello, MA. Uurimus viidi läbi mitmes etapis, mille käigus keskenduti üksikutele erinevatele uurimisküsimustele. Uuringu tulemustest ilmneb, et suurimaks probleemiks on nii õpetajate kui ka õpilaste hinnangul õpetajate ebapiisav keeleoskust
annaabi.ee 
