Lugupeetud klassikaaslased, mina olen ... ja räägin teile, kuidas emakeelepäeva üldse tähistama hakati. Selle idee autoriks oli emakeeleõpetaja Meinhard Laks, kes algatas ülemaalise liikumise emakeele toetuseks ja kaitseks. 1994. aastal aastal avati Kadrinas emakeelesammas, sellest innustust saanud Meinhard Laks koostas üleskutseid tähistada emakeelepäeva, neist esimene ilmus 18. jaanuaril 1995. aasta ajalehes Põhjarannik - nii oli koolimees algatanud ülemaalise liikumise kuulutada Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev emakeelepäevaks. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. 11.veebruaril 1999 võttis riigikogu 8
vald. Tiiu Uusküla on Neeruti Seltsi esimees. Neeruti Seltsi liikmeks sai ta veidi aega pärast selle loomist 2001.a sügisel. Ta tahtis tegeleda Kadrina koduloo jäädvustamise ja vahendamisega. Neeruti Seltsi toimetiste sarja ja Eduard Leppiku raamatute toimetamine on üks osa Uusküla pikast tegemiste reast. Meie kooli 100. aastapäevaks pani Tiiu Uusküla kokku ka raamatu Kadrina Keskkooli ajaloost. Kadrina kooli hoovis seisab 1994. aastast emakeelesammas, mis ei ole tähtsusetu emakeelepäeva sünnis. Nimelt tunnistas emakeelepäeva mõtte algataja, aastakümneid õpetajaametit pidanud Meinhard Laks, kes koostas üleskutseid, korjas allkirju, selgitas ja veenis, kulutas tükk aega tulutult ametiasutuste uksi, et just samba avamine andis talle innustust emakeelpäeva mõttest mitte loobuda. Samba sünnis ei ole aga tähtsusetud meie kodualevlase Rein Siku tegemised, sest kirjutas just tema 1988.a kohalikus ajalehes üleskutse ,,Võtaks kivi ja.
annaabi.ee 
