VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS
käitumises. Soov olla ise ei ole vastuolus vajadustega tugineda autoriteetidele
täiskasvanute ja oma eakaaslaste hulgas. Vastupidi, autoriteetide najal on võimalik
võita oma sisemisi vastuolusid ja leida tuge oma mina-pildile. Idealiseeriv
autoriteedisuhe ei ole halb, sest kui inimene, nii laps kui täiskasvanu ei idealiseeri
kedagi, ei väärtusta ta tavaliselt ka end, mille tulemusena tunneb ta end eikellenagi
(Talts 1997, 13). (L.Talts Kasvatusväärtused 2. klassi emakeelelugemikes).
Väärtused moodustavad osa kultuusrist ja ilmnevad inimeste keele, kommunikatsiooni
ja tegevuse kaudu. Kiiresti muutuvas maailmas astub varasemate väärtuste asemele
uusi, eri ühiskondades eri viisil. Tõuseb väärtuste osatähtsus inimese käitumise ja
otsuste mõjutajana.
Muutused väärtushinnanguis näivad olevat globaalse iseloomuga, väärtuste kriisist
räägitakse nii endistes heaoluriikides kui ka postsotsialistlikes maades.