EESTI KIRJAKEELE KUJUNEMISLUGU
kudt üx wegkiw Söddamees/ kennel ep olle südda/ ninck kudt üx Kalliweh/ kennel ep olle
wegki awwitada? ’Miks näitad sa end kui vägev sõjamees, kel on araks löönud süda, ja
kui vägilane, kel ei ole väge aidata?’
III Vana kirjaviisi aeg 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. 18. sajandil
kujuneb välja kiriklik raamatukeel. 19. sajandi esimesel poolel lisandub ilmalikku
lugemisvara. Valitseb herderlik emakeeleideoloogia – keel on rahva unikaalse vaimu
avaldus ning väärib sellisena uurimist ja arendamist. 19. sajandi esimesel poolel tehakse
püüdlusi ühise kirjakeele poole; tartu kirjakeel taandub.
Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid:
1715 Uus Testament, mille eessõnas on antud põhjalik ülevaade eestikeelse
kirikukirjanduse ajaloost.
1739 esimene eestikeelne täispiibel „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna”, mis
kinnistas kirikliku kirjakeele traditsiooni.