Viljastumise käik
totipotentne diploidne rakk (sgoot), millest saab vlja areneda kogu inimese
organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud
poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks viksemat rakku (blastomeeri).
Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina viksemad.
Prast nelja pooldumistsklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku.
See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub
munajuhast, suundudes emaka poole.
Emakavline rasedus
Mnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk vljaspool emakat. Seda
nimetatakse emakavliseks raseduseks. Emakavline rasedus kulgeb enamasti
munajuhas, kuid selle asukoht vib olla mis tahes kude, milleni viljastatud
munarakk vib juda (enam-vhem suvaline allkeha kude).
Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavlise raseduse korral
tavalised tsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha
verevarustusest talle piisaks