tavalisel viisil (nt. munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi - munarakke. Mõnedes riikide (Eestis küll mitte) on lubatud kasutada ka asendusema, s.o. naist, kes sünnitab lapse teisele naisele. Selline vajadus tekib juhusel, kui last soovival naisel on emakapuue või mingi muu rasedust välistav terviserike. Kõik sellised juhtumid on tõstatanud eetilisi küsimusi. Tihtiräägitakse embrüosiirdamise teel sündinud lastest kui katseklaasibeebidest. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis (in vitro) ainult 2-5 päeva ja areneb beebiks ikkagi naise organismis 9 kuu vältel. Esimene selline laps sündis Inglismaal 1978. aasta juulis. Pärast seda on embrüosiirdamine kiiresti levinud ja praeguseks
Kellel kasutatakse: embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete korral. Vahel vajatakse ka doonorspermat või -munarakke. Mõnedes riikides (Eestis mitte) on lubatud kasutada asendusema, naist kes sünnitab lapse teisele naisele. Last soovival naisel on emakapuue või mõni muu rasedust välistav terviserike. Eetika küsimus- kelle laps see siis on? Naisel võetakse munarakud otse munasarjast. Munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos permidega vajalikku toimeaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati. Valotakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronukleust (munarakku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Kui mehe sperma sisaldab vähe
annaabi.ee 
