Leht, vili, õis ja seeme
kogu tolmukapead täidab vaid üks tolmupesa. Vaheseinte esinemisel võib tolmupesade arv ühes tolmukotis ka suureneda,
näiteks liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnas on tolmupesasid neli, puuvõõrikul (Viscum album) võib neid olla ligikaudu
50.
Tolmukad avanevad reeglina spontaanselt, vajamata selleks välist mõjurit. Tolmupesade vahele, kohta, kus endoteetsium
puudub, tekib pikilõhe, mida nimetatakse stoomiumiks.
Kui lõhe tekib tolmukapea emakapoolsel küljel, nimetatakse sellist tolmukapead introorseks, kui aga vastasküljel, siis
ekstroorseks. Avanemine võib toimuda ka ristilõhe, klappide ning teistsuguste avade abil, kuid teistsugused
avanemisviisid esinevad pikilõhest harvemini.
Tolmukoti seina rakukihid väljaspoolt sissepoole on järgmised (joonis):
1) epiderm ehk eksoteetsium (exothecium) -- ühekihiline;
2) endoteetsium ehk fibrooskiht (endothecium) -- suurte kiuliste kestadega ja kandilise kujuga, enamasti surnud
annaabi.ee 
