MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr Klõps- ja sobiv lint käivitatakse, vurr ja standartne käitumisjärjesust rullub lahti. See on kinnistunud käitumismuster: nende mustrite peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras. Sellist käitumist seletab hästi eksperiment, mille viis läbi üks loomade käitumise uurija M.W.Fox 1974. aastal. Nimelt emakalkunid kulutavad palju aega oma järglaste eest hoolitsemisele, soojendamisele, puhastamisele, kuid nende tegutsemisviisis on midagi veidrat. Peaaegu kogu selle emaliku käitmise kutsub esile üks asi: väikeste kalkunitibude häälistus " siuts-siuts". Tibude muud iseloomulikud jooned nagu lõhn, puudutus või välimus, mängivad siin vähe rolli. Kui tibu siutsub, siis tema eest hoolitsetakse, kui ei siutsu, siis ema ignoreerib teda ja mõnikord võib isegi tappa.
2932. Jaanalinnu jalalöök võib olla tappev. Oma tugeva nokaga võib ta purustada vastase koljuluu. 2933. Kala nimega mudillane elab koos kervetiga viimase uuristatud koopas. Kala valvab sissepääsu ees ja hoiatab krevetti ohu korral. 2934. 17. sajandi õpetatud mees Sir Paul Neale väitis, et on avastanud kuu peal elevandi, ning leidis hiljem, et pidas elevandiks teleskoopi roninud hiirt. 2935. Emakalkunid kaitsevad raevukalt oma poegi igasuguste pesarüüstajate, nagu nirkide või rottide, eest. Reegel on: pesa läheduses tuleb rünnata kõike, mis liigub, välja arvatud siis, kui see liikuv ese kalkunipoja moodi häälitseb. On teada juhtum kalkunist, kes halastamatult tappis kõik omaenda pojad. Põhjus oli kurvakstegevalt lihtne: lind oli kurt. 2936. eatud herilane naaseb oma uru juurde, tassides nõelamise abil paralüseeritud saaki. Ta jätab selle urusuudme
annaabi.ee 
