Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
on 1,21,5 cm.
Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 11,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane,
jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris. Viirpuu on hea meetaim. Tema
viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava
hekina.
5.16. Verev viirpuu (Crataegus sanguinea).
Lisaks verevale viirpuule kasutatakse ka teiste viirpuuliikide õisi ja vilju, praktiliselt on
kasutamist leidnud tömbilehine, viie-emakaline, üheemakaline ja harilik viirpuu.
Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad erutuvust,
31
parandavad südame ja peaaju hapnikuvarustust ning ainevahetust, normaliseerivad
südamerütmi ning alandavad vere kolesteroolisisaldust.
Neid tarvitatakse hüpertooniatõve raviks ning isheemiatõvest tingitud ateroskleroosi ja
tahhükardia (südame-rutluse) ärahoidmiseks.