Bütsants kunstis
usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel
saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid
Konstantinoopoli.
Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja
kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli
idamaade mõjutustega (metallehistöö, emailimistehnika), kõrgel järjel oli tekstiilikunst
(propaatkangas metallniidist mustritega). Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud
religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades kunst on
kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste
ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket.
Bütsants arhitektuuris
annaabi.ee 
